Dili, 03 Dezembru 2025
S.E. Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Eng. Gastão Francisco de Sousa, partisipa iha sorumutu ordináriu Konsellu Ministrus, ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Dili. Sorumutu ida-ne’e remata ho desizaun sira importante kona-ba administrasaun públika, jestaun orsamentál, kooperasaun internasionál no reorganizasaun estrutura institusionál.
1. Pagamentu Estraordináriu ba Administrasaun Públika – 2025
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Sra. Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, atu autoriza pagamentu estraordináriu ida ba traballadór sira Administrasaun Públika nian durante tinan fiskál 2025.
Diploma ida-ne’e iha objetivu:
-
Atu rekoñese kompromisu, dedikasaun no servisu kontinuu traballadór públiku sira nian;
-
Atu fó estimulu moral iha finál tinan ba funsionárius, ajentes, membru F-FDTL no PNTL, asimilu ba traballadór sira ne’ebé servi tuir Lei Traballu nian;
-
Atu aplika prinsipiu universalidade, ho exesaun de’it ba kontratadus estranjeirus.
Pagamentu estraordináriu ne’e korresponde ba montante saláriu fulan Dezembru 2025 nian, no montante final la bele liu saláriu Prezidente Repúblika nian. Prosesamentu pagamentu sei hala’o durante fulan Dezembru, tuir verba disponivel hosi entidade empregadór ida-idak. Iha kazu verba la to’o, prioridade sei fó ba traballadór ho saláriu ki’ik liu, no montante restu sei assegura iha Orsamentu Jerál Estadu 2026.
2. Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu – 2026
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei ba Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026, apresente hosi Ministra Finansas.
Dekretu-Lei ida-ne’e:
-
Estabelese regras jestaun orsamentál tinan 2026 tuir Lei n. 8/2025, 27 Novembru;
-
Define prazu atu taka tinan fiskál no regra kona-ba karta kréditu, kontas fidusiárias, adiantamentu kaixa no fundus maneiu;
-
Introduz kontrolu rigorozu kona-ba despeza viajen, ajuda kustu, servisus catering no despeza estraordináriu seluk;
-
Reforça transparénsia liu hosi obrigasaun relatóriu semestrál ba despeza sensível no utilizasaun fundus maneiu.
Medida sira-ne’e objetivu atu garante jestaun responsável, disciplina fiskál no ezekusaun efisiente rekursus públikus iha tinan 2026.
3. Kontribuisaun Finanseira ba Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé autoriza kontribuisaun finanseira ba Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN, ho montante USD 400,000.
Kontribuisaun ida-ne’e atu:
-
Garante funsionamentu kontinu Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN;
-
Apoiu atividade esensiál sira husi integrasaun plena Timor-Leste ba ASEAN, hafoin adezaun ofisiál iha loron 26 Outubru 2025;
-
Reforça lia lia, koordinasaun no presensa institucional Timor-Leste iha estrutura ASEAN.
4. Reorganizasaun Estrutura RAEOA
Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun preliminár hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla iha lian Portugés) Timor-Leste, Agostinho Letêncio de Deus, kona-ba projetu reorganizasaun estrutura organizasaun administrasaun públika Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu nian.
Aprezentasaun ida-ne’e fó hatene prioridade atu:
-
Revisa modelo jestaun no orgaun administrativu RAEOA;
-
Garante harmonizasaun ho lei iha nivel nasional;
-
Racionaliza rekursus humanos no organizasionál atu aumenta efisiénsia servisu públiku.
5. Akordu Kooperasaun iha Área Edukasaun ho ABC (Brasil)
Ikus-liu, Konsellu Ministrus delibera atu fó podér tomak ba Ministra Edukasaun, Sra. Dulce de Jesus Soares, atu asina Akordu Kooperasaun iha área edukasaun ho Ajénsia Brazileira Kooperasaun (ABC).
Akordu ne’e sei kontribui ba:
-
Fortalece kapasidade institusionál iha sistema edukasaun nasional;
-
Troka konheseimentu, formasaun no asisténsia ténika iha área edukativu;
-
Dezenvolvimentu programa no iniciativa sira partilhadu ho Repúblika Federativa Brasil.
REMATA