DILI, 26 Maiu 2026 – Sua Excelénsia Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Eng. Gastão Francisco de Sousa, hamutuk ho Sua Excelénsia Vise Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay no membru Governu sira seluk, partisipa iha Timor-Leste Development Partners Meeting (TLDPM) 2026 ne’ebé hala’o durante loron rua, husi 25 to’o 26 Maiu 2026, iha Auditóriu Ministériu Finansas, Aitarak-Laran, Dili.
Reuniaun altu nível ida-ne’e konsege hamutuk parseiru dezenvolvimentu bilateral no multilateral, korpu diplomátiku, organizasaun internasionál, sosiedade sivíl, akadémiku no setór privadu hodi diskute prioridade dezenvolvimentu Timor-Leste nian, progresu implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011–2030, no estratéjia ba dezenvolvimentu sustentável iha futuru.
Aleinde ne’e, aprezentasaun no diskusaun sira mós destaca importánsia parseria entre Governu, parseiru dezenvolvimentu no setór privadu hodi asegura implementasaun projetu infraestrutura sira la’o tuir prioridade nasionál no responde efetivamente ba nesesidade povu nian.
Iha sesaun encerramentu, Ministra Finansas, Santina Cardoso, agradese parseiru dezenvolvimentu sira ba sira-nia partisipasaun ativa no kompromisu kontinuu hodi apoia dezenvolvimentu Timor-Leste. Nia hateten katak enkontru ida-ne’e fó atensaun ba pilár estratéjiku tolu ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha ninia diskursu prinsipál, mak Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul ne’ebé reziliente no sustentável; Relatóriu Monitorizasaun PED 2011–2030; no adezaun Timor-Leste ba ASEAN nu’udar plataforma estratéjika ba dezenvolvimentu nasionál.
Tuir Ministra Finansas, diskusaun sira durante loron rua ne’e subliña katak faze tuirmai tenke fó prioridade ba implementasaun ne’ebé dixiplinadu, utilizasaun eficiente ba rekursu limitadu sira, no ligasaun ne’ebé metin liu entre prioridade nasionál, finansiamientu no rezultadu konkreto iha terrenu.
Iha área Ekonomia Azul, Governu enfatiza nesesidade atu transforma tasi nu’udar fonte importante ba dezenvolvimentu sustentável, inkluzaun sosial no reziliénsia klimátika. Polítika ida-ne’e propoin investimentu iha subsisténsia komunidade kosteira sira, peskiza sientífika tasi nian, seguransa marítima, área protejida tasi nian no promove parseria ho setór privadu, sosiedade sivíl, akadémiku no parseiru dezenvolvimentu sira.
Relasiona ho monitorizasaun PED, Governu hateten katak relatóriu ne’e oferese vizaun realístiku kona-ba progresu implementasaun. Maski meta barak ona alkansa ka remata, parte balun sei presiza esforsu adisionál atu kompleta antes 2030.
Iha kontestu integrasaun ASEAN, Santina Cardoso hateten katak adezaun Timor-Leste ba ASEAN sei kria oportunidade no responsabilidade foun, ne’ebé bele hasa’e kooperasaun rejionál, atrai investimentu, hadi’a konektividade no loke merkadu boot liu ba ekonomia Timor-Leste nian.
Durante reuniaun, partisipante sira mós diskute importánsia atu diversifika ekonomia la’ós depende de’it ba petróleu, liuhusi apoiu ba agrikultura, turizmu, pesca, Mikro, Pequena no Média Empresa (MPME), no kooperativa sira. Iha setór infraestrutura, Governu no parseiru dezenvolvimentu sira subliña nesesidade atu promove investimentu sustentável iha estrada, bee no saneamentu, enerjia, portu, transporte públiku no Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK).
Ba setór sosial, reuniaun ne’e destaka nesesidade atu kontinua investe iha edukasaun, ensinu superiór, juventude, desportu, saúde inan no labarik, protesaun sosial no servisu inkluzivu ba grupu vulnerável sira. Aleinde ne’e, diskusaun sira mós enfatiza reforma administrasaun públika, modernizasaun sistema dijitál, desentralizasaun no hametin instituisaun Estadu hodi responde ba dezafiu ASEAN no dezenvolvimentu nasional.
Atu garante implementasaun efetivu ba prioridade sira ne’e, Governu identifika área estratéjika lima atu haforsa kooperasaun ho parseiru dezenvolvimentu sira, inklui hametin mekanizmu monitorizasaun PED, tradús ajenda ASEAN no Ekonomia Azul ba oportunidade konkretu sira, no promove utilizasaun dadus no sistema informasaun ne’ebé di’ak liu ba formulasaun polítika públika.
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão reafirma katak PED la’ós de’it dokumentu Governu ida nian, maibé nu’udar vizaun no legadu nasional ne’ebé tenke implementa hamutuk ho responsabilidade kolektiva. Iha ninia intervensaun ikus, nia agradese parseiru dezenvolvimentu sira ba apoiu no parseria ne’ebé kontinua durante prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Iha parte seluk, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, hateten katak TLDPM 2026 demonstra kompromisu hamutuk atu hametin koordenasaun, hadi’a implementasaun no aliña prioridade nasional sira ho objetivu dezenvolvimentu sustentável iha longu prazu.
Nia enfatiza katak adezaun ASEAN la’ós de’it objetivu diplomátiku, maibé plataforma estratéjika atu promove komérsiu, investimentu, konektividade no transformasaun ekonomia Timor-Leste nian.
“Etapa dezenvolvimentu tuirmai ba Timor-Leste depende ba oinsá ita bele aliña integrasaun ASEAN, reforma institusionál no implementasaun PED ba vizaun nasional ida ne’ebé koerente no koordinadu,” dehan Ministru Bendito.
Nia mos subliña katak reforma administrasaun públika, transparénsia, governasaun di’ak, servisu públiku eficiente no koordenasaun entre ministériu sira sai elementu importante hodi hasa’e konfiansa públika no garante rezultadu dezenvolvimentu ne’ebé real ba povu.
Taka reuniaun ne’e, Ministru Bendito bolu ba parseiru hotu atu transforma diskusaun no kompromisu sira ba asaun konkretu no rezultadu mensurável.
“Timor-Leste tenke transforma parseria ba rezultadu konkretu,” nia konklui.
TLDPM 2026 termina ho kompromisu hamutuk entre Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu sira atu kontinua hametin parseria, transparénsia no koordenasaun efetiva hodi asegura katak dezenvolvimentu sustentável fó benefísiu real ba povu Timor-Leste tomak.