Segunda-feira, 13 Jullu 2026, 12:43
Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, hamutuk ho Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, prezide reuniaun interministeriál ida iha ohin loron, 13 fulan-jullu tinan 2026, iha Palásiu Governu, Díli, ne’ebé dedika ba preparasaun esbosu Planu Médiu Prazu (PMP) 2027–2030 ba Pilár Dezenvolvimentu Institusionál.
Reuniaun ne’e iha objetivu atu analiza, diskute no konsolida kontribuisaun hosi entidade kompetente sira ba versaun finál dokumentu ne’ebé sei define prioridade no intervensaun estratéjika sira ba períodu 2027 to’o 2030.
Partisipa iha reuniaun ne’e Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso; Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai; Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes; Sekretária Estadu ba Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho; Komisáriu Komisaun Antikorrupsaun, Rui Pereira dos Santos; no mós reprezentante tékniku hosi entidade oioin ne’ebé integra Pilár Dezenvolvimentu Institusionál.
Elaborasaun ba Planu Médiu Prazu 2027–2030 ne’e tama iha etapa ikus implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011–2030, no hala’o iha kuadru Komisaun Interministeriál ba Koordenasaun Dezenvolvimentu Setoriál, ne’ebé estabelese tuir Rezolusaun Governu n.º 43/2024, loron 14 fulan-agostu.
Planu ne’e hakarak hametin roteiru estratéjiku ida atu promove diversifikasaun ekonómika, kresimentu inkluzivu, dezenvolvimentu kapitál umanu no reziliénsia institusionál nasionál to’o tinan 2030.
Iha abertura reuniaun nian, Ministru Agio Pereira hateten katak dezenvolvimentu institusionál mak sai baze fundamentál ba konkretizasaun prioridade nasionál sira seluk. Nia mós subliña progresu ne’ebé alkansa ona iha setór Kuadru Institusionál, ne’ebé meta 44 sira ne’ebé estabelese iha PED hotu hatudu avansu no rezultadu hosi reforma institusionál ne’ebé implementa ona. Nia mós hateten katak serbisu hamutuk entre instituisaun sira sei permite konsolida dokumentu ida ne’ebé reflete prioridade no esperiénsia hosi entidade hotu-hotu ne’ebé envolve iha prosesu ne’e.
Durante reuniaun, partisipante sira aprezenta no diskute kuadru estratéjiku ba Pilár Dezenvolvimentu Institusionál, inklui objetivu, meta, indikadór no intervensaun prioridade sira. Reuniaun ne’e mós aborda asuntu transversál sira hanesan igualdade jéneru, defisiénsia no inkluzaun sosiál, mudansa klimátika no ordenamentu teritóriu. Aleinde ne’e, partisipante sira analiza kalendáriu implementasaun no rezultadu prinsipál ne’ebé hakarak alkansa ba períodu 2027–2030.
Pilár Dezenvolvimentu Institusionál bazeia ba objetivu estratéjiku haat, mak:
- Hametin Estadu de Direitu no asesu ba justisa;
- Hadi’a prestasaun servisu públiku liuhosi descentralizasaun no modernizasaun administrativu;
- Hametin governasaun, responsabilizasaun no sustentabilidade fiskál; no
- Hametin kapasidade operasionál no supervizaun ba forsa defeza no seguransa.
Objetivu hirak-ne’e sei implementa liuhosi Área Xave Rezultadu (AKR) neen, mak:
- Justisa no Rejime Rai;
- Governaun Munisipál;
- Finansas Públikas no Antikorrupsaun;
- Administrasaun Públika no Governu Dijitál;
- Seguransa no Defeza; no
- Relasaun Internasionál.
Pilár ne’e mós integra, iha forma transversál, dimensaun igualdade jéneru, defisiénsia no inkluzaun sosiál, nune’e mós mudansa klimátika no ambiente.
Reuniaun interministeriál ne’e permite konsolida kontribuisaun no alkansa konsensu entre entidade partisipante sira hodi finaliza esbosu Planu Médiu Prazu 2027–2030 ba Pilár Dezenvolvimentu Institusionál, ne’ebé sei submete ba Konsellu Ministrus atu hetan apresiasaun no aprovasaun.