Díli, 25 Juñu 2026 – Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), liuhosi Unidade Planeamentu Integradu (UPI), kontinua loron daruak Workshop Konsultasaun ho Parte Interesada sira kona-ba elaborasaun Planu Médiu Prazu (PMP) 2027–2030, ho objetivu atu valida no konfirma objetivu estratéjiku, kadena rezultadu, indikadór, meta no intervensaun prioritária sira ne’ebé sei orienta implementasaun programa dezenvolvimentu Governu nian durante períodu 2027–2030.
Workshop ne’e loke oficialmente hosi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Eng. Gastão Francisco de Sousa, ne’ebé iha nia liafuan abertura reafirma importánsia planeamentu estratéjiku ne’ebé forte, inkluzivu no alinha ho prioridade dezenvolvimentu nasional. Ministru subliña katak PMP 2027–2030 sei sai instrumentu importante ida atu orienta polítika públika no investimentu Governu nian hodi responde ba nesesidade no aspirasaun povu Timor-Leste.
Molok hahú aprezentasaun téknika sira, Koordenadór Jerál Gabinete Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), Sr. Jorge Rui de Carvalho Martins, hato’o liafuan badak ne’ebé fó énfaze ba importánsia planeamentu no koordinasaun institusionál iha dezenvolvimentu nasional. Nia hateten katak karik rai ida la iha planu, enquadramentu ka polítika ne’ebé klaru atu orienta dezenvolvimentu, inklui integrasaun no koordinasaun entre instituisaun relevante sira, situasaun ne’e bele sai dezafiu boot ida atu harii konfiansa no kredibilidade iha relasaun internasionál no iha implementasaun programa dezenvolvimentu sira.
Nia mos encoraja partisipante sira atu aproveita oportunidade workshop ida-ne’e hodi halo diskusaun kle’an no konstrutiva kona-ba matéria sira ne’ebé aprezenta. Tuir nia hanoin, esperiénsia no koñesimentu husi reprezentante instituisaun sira mak rekursu importante ida atu garante katak PMP 2027–2030 reflete realidade nasional no responde ba nesesidade dezenvolvimentu iha futuru.
Sr. Jorge Rui de Carvalho Martins esplika tan katak dokumentu ne’ebé sei produz husi prosesu konsultasaun ida-ne’e sei haruka ba ekipa téknika ne’ebé servisu hamutuk ho ministériu no entidade relevante sira atu finaliza. Hafoin konsolidasaun no refinamentu remata, dokumentu sei submete ba autoridade kompetente sira atu sai nu’udar dokumentu polítika ofisiál no tuir mai lori ba prosesu aprovasaun tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.
Iha remate nia liafuan, nia agradese ba partisipante sira hotu ba sira-nia partisipasaun no kontribuisaun durante prosesu konsultasaun nian. Nia hato’o nia satisfasaun ba kualidade diskusaun no rekomendasaun sira ne’ebé partilla iha workshop, no reafirma katak kolaborasaun entre instituisaun sira sei sai xave atu asegura susesu PMP 2027–2030.
Iha sesaun dahuluk, workshop fó énfaze ba Pilar Diversifikasaun Ekonómika, ne’ebé diskute estratéjia atu hamenus dependénsia ba rendimentu petrolíferu no promove kresimentu ekonómiku ne’ebé sustentável no inkluzivu. Partisipante sira halo revizaun no validasaun ba área prioritária sira hanesan dezenvolvimentu setór privadu, fortalese mikro, pequena no média empresa (MSME), koperativa sira, turizmu, peska, agrikultura, indústria transformadora no transformasaun merkadu traballu. Diskusaun sira mos aborda oportunidade atu aumenta empregu formál, promove inovasaun no hasa’e kapasidade rekursu umanu atu responde ba nesesidade ekonomia nasional iha futuru.
Tuirmai, workshop kontinua ho aprezentasaun kona-ba Jéneru, Defisiénsia no Inkluzaun Sosiál (GEDSI), Mudansa Klimátika no Ambiente, hanesan área transversál ne’ebé tenke integra iha pilar hotu-hotu iha PMP 2027–2030. Partisipante sira reafirma katak dezenvolvimentu nasional tenke garante igualdade oportunidade ba feto, ema ho defisiénsia no grupu vulnerável sira, nune’e mos integra medidas adaptasaun ba mudansa klimátika no jestaun sustentável ba rekursu naturál sira. Diskusaun sira mos fó énfaze ba orsamentasaun sensível ba jéneru, inkluzaun sosiál, reziliénsia klimátika no sustentabilidade ambientál iha programa no projetu Governu nian.
Iha sesaun ikus, workshop fó atensaun ba Pilar Kapital Sosiál, ne’ebé konsidera hanesan fundasaun importante ba dezenvolvimentu kapitál umanu no bem-estar povu Timor-Leste. Diskusaun sira envolve área edukasaun, saúde, nutrisaun, protesaun sosiál, juventude no kultura. Partisipante sira valida objetivu estratéjiku, indikadór no meta sira atu hasa’e kualidade edukasaun, hamenus taxa atrasu kresimentu labarik sira, amplia asesu ba servisu saúde ho kualidade, hametin kobertura protesaun sosiál no promove partisipasaun juventude iha empreendedorizmu no indústria kreativa.
Durante workshop, reprezentante husi ministériu linha sira, parseiru dezenvolvimentu no entidade relevante sira mos fó komentáriu no rekomendasaun konstrutiva atu asegura katak prioridade no intervensaun ne’ebé propoin iha PMP 2027–2030 bele implementa ho efetividade no responde ba nesesidade real komunidade sira iha teritoriu tomak.
Iha sesaun enseramentu, Reprezentante Unidade Planeamentu Integradu (UPI), Sra. Santina Soares, hato’o liafuan taka workshop nian no agradese ba ministériu linha sira, parseiru dezenvolvimentu no parte interesada sira hotu ba sira-nia partisipasaun ativa no kontribuisaun valiozu durante loron rua konsultasaun nian. Nia subliña katak komentáriu, observasaun no rekomendasaun sira ne’ebé rekolla durante workshop sei integra iha prosesu refinamentu no finalizasaun dokumentu PMP 2027–2030 antes submete ba Konsellu Ministrus.
Sra. Santina Soares mos reafirma katak prosesu konsultativu ida-ne’e importante atu garante dokumentu final reflete prioridade estratéjika Governu no responde ba nesesidade dezenvolvimentu nasional. Nia encoraja instituisaun relevante sira atu kontinua fó apoiu no kooperasaun durante etapa konsolidasaun dokumentu final nian.
Workshop ida-ne’e marka etapa importante ida ba finalizasaun Planu Médiu Prazu Governu (PMP) 2027–2030, ne’ebé sei sai instrumentu estratéjiku atu orienta planeamentu, implementasaun programa no alokasaun rekursu Governu nian hodi promove dezenvolvimentu sustentável, inkluzivu no reziliente ba Timor-Leste.
Remata.