MANUFAHI, 09 Marsu 2026 – Sua Exelénsia Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Eng. Gastão Francisco de Sousa, hamutuk ho Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatal, Tomás do Rosário Cabral, no Ministru Obras Públicas, Samuel Marçal, akompaña Sua Exelénsia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hala’o vizita ofisiál ba Munisípiu Manufahi hodi haree besik progresu servisu administrasaun munisipál no rezultadu Avaliasaun Kondisaun Mínima ne’ebé hala’o husi Ministériu Administrasaun Estatal.
Vizita ne’e nu’udar parte ida husi preparasaun Governu Konstitusional IX molok implementa polítika Desentralizasaun Poder Lokál iha tinan 2027, ne’ebé sei transfere poder no responsabilidade balun husi Governu Sentrál ba nível lokál, atu nune’e povu bele partisipa diretamente iha governasaun no dezenvolvimentu iha sira nia munisípiu.
Iha programa diálogu ne’ebé hala’o iha Salaun Parokiál Manufahi, Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luís Marçal da Costa Tavares, halo aprezentasaun kona-ba perfil, monografia no demografia munisípiu nian, inklui potensialidade no programa prioridade sira ne’ebé implementa daudaun.
Programa prioridade sira ne’ebé implementa atualmente inklui:
-
implementasaun programa merenda eskolár iha setór edukasaun
-
modernizasaun servisu administrasaun no prosesu digitalizasaun
-
dezenvolvimentu setor agrikultura no aumentu produsaun agríkola
-
distribuisaun tratór husi Ministériu Agrikultura
-
melhoria infraestrutura saúde no atendimentu komunidade
-
implementasaun projetu PNDS iha suku sira.
Iha nia intervensaun, Sua Exelénsia Primeiru-Ministru hatete katak enkontru hanesan ne’e importante tebes atu rona diretamente preokupasaun komunidade nian.
“Liu husi enkontru hanesan ne’e Governu bele hatene saida mak komunidade presiza no hatan ba preokupasaun hirak ne’ebé sira enfrenta iha moris loron-loron,” hatete Primeiru-Ministru.
Xefe Governu mós esplika kona-ba planu ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu, inklui ezekusaun orsamentu PNDS husi governu anterior ne’ebé mosu dúvida, no implementasaun programa merenda eskolár ne’ebé menu hahan sei uza ingrediente importadu.
Primeiru-Ministru husu ba diretores munisipál sira atu esforsa servisu hamutuk hodi identifika nesesidade sira iha munisípiu atu bele hadi’a di’ak liu kondisaun moris komunidade iha futuru. Nia mós enkoraja administrasaun munisipál atu tau atensaun makas ba área administrasaun, liu-liu planeamentu no aprovizionamentu, atu nune’e implementasaun no ezekusaun orsamentu bele hala’o tuir prosedimentu ne’ebé loos.
Xefe Governu mós sente kontente tamba ema ho defisiénsia sira bele partisipa iha diálogu ne’e no kontinua hatudu sira nia preokupasaun ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian.
Iha parte seluk, Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatal, Tomás do Rosário Cabral, foka liu ba importánsia atualizasaun baze de dadus monografia no demografia munisípiu nian tamba informasaun hirak ne’e importante atu identifika númeru populasaun no fasilita planeamentu dezenvolvimentu iha futuru.
Ministru MAE mós husu ba autoridade munisipál atu tau atensaun ba implementasaun orsamentu Kapital Menor, no ativa sistema fixa família hodi fasilita identifikasaun númeru fixu populasaun iha komunidade.
Iha seksaun husu no hatan, autoridade lokál no komunidade hato’o preokupasaun balun kona-ba implementasaun projetu PNDS iha suku sira, servisu extensionista sira ne’ebé koloka iha suku ladun efetivu, no kondisaun estrada iha Munisípiu Manufahi. Komunidade mós husu atu governu tau atensaun ba kompanhia sira ne’ebé implementa projetu sira atu asegura rezultadu servisu ho kualidade di’ak.
Atividade ne’e remata ho vizita husi Sua Exelénsia Primeiru-Ministru ho komitiva ba Escola Básica Católica Cosamar iha Suku Letefoho atu observa implementasaun programa merenda eskolár, no mós vizita fatin hakiak ikan iha Aldeia Tomorano, Suku Letefoho, Same Vila.
Diálogu ne’e hetan partisipasaun husi membru Parlamentu Nasionál, Ministru Agrikultura, Floresta, Peskas no Pekuária, Ministra Saúde, Vise-Ministru Asuntu Parlamentar, Sekretáriu Estadu Dezenvolvimentu Lokál, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosial, Sekretáriu Estadu Pekuária, administradores postu administrativu, xefe suku sira iha Munisípiu Manufahi, reprezentante konfisaun relijioza, PNTL, F-FDTL, sosiedade sivil no komunidade sira.