Díli, 23 Outubru 2025 — Ministeriu Planeamentu, Investimentu no Estratéjiku (MPIE) hala’o semináriu deseminasaun kona-ba implementasaun Sistema Seguransa Sosiál, Promosaun Antiguidade no Reforma Obrigatóriu.
Atividade ne’e loke ofisiálmente husi Ministru MPIE, S.E. Eng. Gastão Francisco de Sousa, no akontese iha Salaun Laline Larigutu–CNE, Díli.

Seguransa Sosiál: Direitu Umanu Fundamental

Seguransa Sosiál mak direitu umanu fundamental ne’ebé konsagra iha Artigu 56.º Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé hateten katak “Sidadaun hotu-hotu iha direitu ba seguransa no asisténsia sosiál.”
Deklarasaun Universál Direitus Umanus (DUDH) 1948 Artigu 22º mos reforsa direitu ne’e, hateten ema hotu, nudar membru sosiedade, iha direitu ba seguransa sosiál atu garante satisfasaun ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál ne’ebé indispensável.

Sistema Seguransa Sosiál ne’e objetivu atu asegura direitu fundamental ba sidadaun hotu-hotu, garante nível bein-estar adekuadu, no proteje sira durante siklu moris tomak — desde maternidade to’o pensaun sobrevivénsia ba familia benefisiáriu.
Medida ne’e mos ajuda prevene kiak, mantein kapasidade konsumu, dinamiza atividade empresáriu, no garante kondisaun moris dignu ba sidadaun sira.

Promosaun Antiguidade no Reforma Obrigatóriu

Promosaun Antiguidade iha funsaun públika mak ezersa funsaun importante iha valorizasaun servisu naruk, fó motivasaun ba servisu kontinuu no estabel.
Reforma Obrigatóriu iha Sistema Seguransa Sosiál inklui:

  • Revisão rejime kontribuitivu no naun-kontribuitivu,

  • Melloria sistema pensaun, subsídiu no prestasaun sosiál,

  • Integrasaun servisu sosiál ho sistema administrativu no orçamentál,

  • Aprosimasaun baze-hakbesik atu fó serbisu to’o komunidade vulnerável sira.

Implementasaun reforma ne’e fó esperansa ba povu Timor-Leste atu hetan seguransa ekonomika, justisa sosiál no dignidade iha tempu naruk.

Objetivu Deseminasaun

Deseminasaun ne’e importante tebes ba funsionáriu MPIE no instituisaun tutelada sira, atu kompriende direitu no benefísiu ne’ebé Sistema Seguransa Sosiál fó.
Atividade ne’e ajuda fó klaridade kona-ba kondisaun promosaun, reforma obrigatóriu no asesu ba pensaun, evita sala interpretasaun, no fó informasaun atualizadu kona-ba mudansa lei sira.

Deseminasaun mós aumenta konfiansa funsionáriu sira ba sistema seguransa sosiál, fó sentidu justisa, no valorizasaun servisu públiku.
Informasaun kona-ba promosaun antiguidade motiva funsionáriu kontinua servisu ho dedikasaun, hodi hadia karreira no prepara reforma nian.

Participasaun

Atividade ne’e partisipa husi superior sira husi instituisaun tutelada MPIE, Diretór sira, Xefia sira, asesór nasionál no internasionál, no funsionáriu sira hotu.
Oradór sira mai husi Ministeriu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun (parte seguransa sosiál nian) no husi Komisaun Funsaun Públika.

Konkluzaun

Deseminasaun implementasaun Sistema Seguransa Sosiál la’ós de’it momentu partilha informasaun, maibé mós ezersa ezérsiu komunikasaun públika atu garante direitu, justisa no seguransa ba servisu estadu, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sosiál no estabilidade nasional.

 

 

 

 

 

 

Share / Partilhar / Fahe :

You cannot copy content of this page