DILI, TIMOR-LESTE — Iha loron 15-17 Setembru 2025, Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE) lidera série diskusaun grupu alta nivel (Focus Group Discussion-FGD) iha Hotel Timor Dili. Eventu ne’e, ho títulu “”High-Level Focus Group Discussion Toward the Advancement of Sustainable Development and Economic Diversification,” ho objetivu atu avalia progresu Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku (PED) 2011-2030 no halibur input sira ba Planu Dezenvolvimentu Médiu Prazu 2015-2030 ne’ebé sei mai.
Diskusaun, tuir orientasaun husi Sua Exelénsia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, foka ba pilár prioridade haat: dezenvolvimentu kapitál umanu, infraestrutura, fonte foun ba kreximentu ekonómiku, no governasaun institusionál. Ida-ne’e mós sei aborda kestaun transversál krusiál sira hanesan reziliénsia klimátika, transparénsia, no inkluzaun sosiál.
Governu Timor-Leste, ho lideransa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, enkomenda ona konsórsiu ida atu halo avaliasaun ba PED 2011-2030 no prepara input sira ba Planu Mediu Prazu 2026-2035. Konkluzaun inisiál sira hosi konsórsiu ida-ne’e destaka progresu signifikativu iha área sira hanesan matríkula eskolár no saúde inan nian, maibé mós hatudu dezafiu sira ne’ebé persistente. Dezafiu sira-ne’e inklui volatilidade fiskál, oportunidade empregu ne’ebé limitadu, dependénsia estruturál ida ba reseitas petrolíferu, no fragmentasaun institusionál.
FGD iha objetivu ida ne’ebé klaru: atu valida no enrikese konkluzaun inisiál sira-ne’e no atu hahú forma diresaun polítika sira ba Planu Mediu Prazu foun. “Avaliasaun…la’ós de’it ezersísiu ida iha relatóriu realizasaun sira, maibé momentu reflesaun nasionál ida”, dehan Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Sua Exelénsia Gastão Francisco de Sousa. “Liuhusi diálogu ne’e, ami hakarak garante katak ami-nia perkursu dezenvolvimentu futuru nian la’ós de’it inkorpora lisaun sira hosi pasadu maibé mós hatán ba ezijénsia sira hosi ami-nia povu no harii fundasaun ida ne’ebé metin liután ba progresu sustentável no inkluzivu”.
Diskusaun ne’e halibur hamutuk parte interesada oioin, inklui ministru sira, peritu tékniku sira, parseiru dezenvolvimentu, reprezentante sosiedade sivíl, no líder setór privadu. Grupu ida-idak iha papél krítiku hodi kontribui ba dalan dezenvolvimentu nasionál. Porezemplu, ministériu sira sei klarifika prioridade setoriál, peritu sira sei fornese análize bazeia ba evidénsia, no sosiedade sivíl no autór emprezariál sira sei oferese hanoin sira kona-ba nesesidade no aspirasaun reál sira hosi públiku.
Série diskusaun sira-ne’e halo parte iha ajenda reforma nasionál, Planu Mediu Prazu 2026-2035 oferese “oportunidade istóriku” ida hodi rekalibra papél Estadu nian hosi autór ekonómiku prinsipál ba fasilitadór inisiativa privada nian; hosi planeamentu fragmentadu ba governasaun integradu; no hosi gastu ba tempu badak ba jestaun fiskál ne’ebé dixiplinadu.
Rezultadu esperadu hosi FGD ne’e inklui hamosu hanoin sira ne’ebé klaru, bazeia ba evidénsia ne’ebe mak sei defini prioridade konkretu sira, alvu sira ne’ebé bele sukat, no opsaun polítika sira ne’ebé kredivel ba Planu Mediu Prazu.
Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku nu’udar órgaun governamentál xave ida iha Timor-Leste ne’ebé responsavel ba planeamentu dezenvolvimentu no investimentu estratéjiku nasaun nian ba longu prazu no médiu prazu.