📢 KOMUNIKADU IMPRENSA

Díli, Loron 4 fulan Agostu, tinan 2025

S.E. Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Eng. Gastão Francisco de Sousa, Partisipa iha Sorumutu Ordináriu Konsellu Ministrus.

 

 

 

 

 

 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu ordináriu iha Palásiu Governu, Díli, no hahú reuniaun ho aprovasaun ba rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba subskrisaun adisionál ba kuota kapitál ne’ebé aloka ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste, tuir Rezolusaun n.° 663 no 664 husi Konsellu Administrasaun Banku Internasionál ba Rekonstrusaun no Dezenvolvimentu (BIRD), Grupu Banku Mundiál nian.

BIRD nu’udar kooperativa dezenvolvimentu globál, nia objetivu maka atu supera pobreza no hadi’a moris povu liuhosi finansiamentu, jestaun risku, asesu ba peritu no servisu seluk relasiona ho dezenvolvimentu sustentável.

Haree ba anúnsiu Grupu Banku Mundiál kona-ba subskrisaun kapitál IBRD 2018 nian, ho loron ikus 1 fulan Outubru tinan 2025, Timor-Leste subskreve buat tuirmai:

  • Asaun adisionál 76 hosi asaun kapitál BIRD tuir Rezolusaun n.° 663, ho títulu 2018 General Capital Increase;

  • Asaun adisionál 89 hosi asaun kapitál BIRD tuir Rezolusaun n.° 664, ho títulu 2018 Selective Capital Increase.


Timor-Leste Aplika ba Adezaun Formál Karta ASEAN

Konsellu Ministrus aprova Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba ratifikasaun adezaun Timor-Leste ba Karta ASEAN.

Karta ASEAN, ne’ebé adota iha Singapura iha 20 Novembru 2007, representa valor no aspirasaun komun povu Sudeste Aziátiku nian ba pás, estabilidade, progresu ekonómiku no protesaun ba direitus fundamentál.

Adezaun formál sei permite Timor-Leste hodi ezerse tomak direitu nu’udar Membru ASEAN, no kontribui ba kooperasaun rejionál no integrasaun rejionál ida ne’e.

Konsellu Ministrus aprova tan rezolusaun ida kona-ba ratifikasaun Deklarasaun kona-ba Admisaun Timor-Leste iha ASEAN, ho base legal artigu 6, n.° 4 Karta ASEAN nian. Asinatura sei hala’o iha Malázia iha loron 26 fulan Outubru 2025. Deklarasaun ne’e simboliza aseitasaun polítika husi Estados-Membrus ASEAN ba Timor-Leste.


Revizaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (2011–2030)

Konsellu Ministrus aprova deliberasaun kona-ba kontratasaun direta ba empreza PT Meridian Kreatama Mandiri serbisu hamutuk ho KIAT, Lda., atu hala’o revizaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011–2030 no prepara PED foun ba tinan 2026–2035.

Haree ba kompleksidade revizaun ne’e, kontratasaun ne’e justifika liuhosi esperiénsia ne’ebé iha iha sudeste aziátiku nian. Valor prevee projetu maka USD 784.368.


Aprezentasaun ba Progresu Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 no Orientasaun ba OJE 2026

Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso no ekipa téknika sira, fó aprezentasaun kona-ba:

  1. Progresu ezekusaun OJE 2025 to’o 31 fulan Jullu 2025;
  2. Orientasaun Komité Revizaun Polítika OJE 2026, ho aliñamentu ba Programa Governu Konstitusionál IX, espetativa ba entidade orzamentál sira, no teto fiskál sira.

Aprezentasaun inklui tan kronograma ezekusaun, husi loron 5 to’o 23 fulan Agostu 2025.


📍 Komunikadu ida-ne’e representa angajamentu Governu atu kontinua dezenvolve Timor-Leste ho base legál, transparénsia no kooperasaun internasionál.

Share / Partilhar / Fahe :

You cannot copy content of this page